Patareide eri tüübid
Miks patareid ja mitte laetavad akud?
Väga suure osa meil kasutatavatest patareidest moodustavad ühekordsed leelispatareid. Nende pinge on 1,5 volti, mis rahuldab kõikide enam levinud elektrooniliste seadmete pingevajadusi, olgu selleks siis 1,5 V(+), 3 V(+) või mõni muu, mis 1,5ga jagub.
Ühekordsete patareide probleemiks on see, et nad on ühekordsed. Kes on suurem patareide jõul töötava elektroonika kasutaja, on kindlasti märganud, et päris tüütu on iga natukese aja tagant jälle uued patareid osta.
Lahenduseks on akud, kuid kahjuks on meie turul pakutavatel laetavatel AA- ja AAA-tüüpi akudel 1,5 voldise pinge asemel 1,2 voldine pinge. Tõsi – suurem osa seadmetest töötavad edukalt ka 1,2 voldiste akudega – seda vähemalt seni, kuni akudes on säilinud nende maksimaalne pinge.
Juba mõnekümne laadimistsükli järel on aga märgata, et seade töötab täis laetud akudega vaid väga vähest aega. Sageli hoiatab seade juba ise, et aku hakkab tühjaks saama ning seda tuleks vahetada.
Nii patareide kui ka elektroonika maaletoojad ja edasimüüjad soovitavad saada olevaid 1,2 voldiseid akusid. Paljude toodete kasutusjuhendis jäetakse pinge sageli üldse mainimata või vihjatakse pigem 1,5 voldile. Kuidas on juhtunud, et tooted vajavad 1,5 voldise pingega toidet, saadaval olevad laetavad akud pakuvad aga vaid 1,2 volti?
Üks põhjendus võiks olla, et lõviosa meie elektroonikast tuleb Aasiast, kus on levinud ka 1,5 voldised laetavad akud. Kuid selliseid akusid meie turul ei ole, kuna Aasias levinud 1,5 voldised akud toodavad energiat keemilistest ainetest, mis on Euroopa Liidus alates 2004. aastast keelatud.
Ilmselt ei ole Euroopa Liidu elanikud välja näidanud piisavalt suurt nõudlust, mis paneksid patareide tootjaid ja maaletoojaid mõtlema sellele, et ka siinne turg vajab 1,5 voldiseid laetavaid akusid.
Ka mõnedel tuntumatel tootjatel on laetavatel akudel kirjas 1,5 volti, aga mõõtmistulemused näitavad, et nii palju nad pinget siiski välja ei anna ning üldjuhul jääb pinge siiski 1,25 voldi kanti.
Patareide eri tüübid ( keemilise koostise järgi ):
Liitiumpatarei ( Lithium Li/FeS2 )
Patarei negatiivse elektroodi aktiivaineks on liitium, millele on juhtivuse suurendamiseks lisatud grafiiti ja muid lisandeid. Liitiumi kasutatakse kõrge elektrokeemilise aktiivsuse pärast. Positiivne elektrood võib olla sõltuvalt elemendi tüübist mitmesugusest suure oksüdatsioonivõimega materjalist, millele vastavalt on liitiumelemendi pinge 1,5–3,5 V. Kuna liitium reageerib aktiivselt veega ja isegi niiske õhuga, saab elektrolüüdina kasutata ainult veevabasid lahuseid või tahkeid aineid. Liitiumpatareidel on suur erienergia ( energiatihedus mahu- või massiühiku kohta ), kõrge püsiv pinge ja kasutatavus ka eriti madalatel temperatuuridel. Hea hermeetilisuse tõttu toimub isetühjenemine väga aeglaselt: 10-aastase säilitamise järel on alles 80–90% laengust.
- Talletab rohkem energiat, kui ükskõik millist muud tüüpi patarei
- Kaalult kergem kui teist tüüpi patareid
- Talub väga hästi madalaid temperatuure, sobib hästi õues olevatesse elektroonikaseadmetesse talviti
- Sobib väga suure voolutarbega seadmetele
- Sobib hästi hädaabi varude hulka, kuna patarei parim enne on alates patarei tootmisest 10-20 aastat
- Patarei ei leki ega plahvata
- Ei toodeta suuremates patareisuurustes (nagu näiteks C/LR14 või D/LR20)
- Hinna poolest tavalisest patareist kordades kallim
Leelispatarei ( Alkaline Zn-MnO2 )
Patareis reageerivad elektri tootmiseks mangaandioksiid ning tsink. Leelispatarei terasest kest keemilises energiatootmise protsessis ei osale ja seeläbi õhemaks ei kulu ning lekkimise oht puudub. Patarei elemendid on suurema mahtuvusega ning leelispatarei peab seetõttu kauem vastu, kui tsink-süsinik patarei. Leelispatarei talub ka väga hästi külma, -20 kraadi pole patarei jaoks probleemiks. Isetühjenemine toatingimustes on ca 0,1 – 0,2% ühe kuu jooksul.
- Hinna ja kvaliteedi suhte poolest kõige soodsam
- Talub piisavalt hästi madalaid temperatuure, sobib õues näiteks taskulampidesse
- Tina, elavhõbe ja kaadmiumivabad, ei kujuta keskkonnale suuremat ohtu
- Sobib samuti hädaabi varude hulka, kuna parim enne on alates patarei tootmisest tavaliselt 5-10 aastat
- Raskem kui liitiumpatarei
- Väga harva võib patarei oksüdeeruda ja lekkida
- Ei pruugi pikaajaliselt kesta suurema voolutarbega seadmetes
Tsink-süsinik ja tsink-kloor patarei ( Zinc-carbon, zinc-chloride )
Tsink-süsinik / tsink-kloor patarei tsingist kesta sees asub klooril või süsinikul põhinev elektrolüüt. Elektrit tootes reageerib kest süsinikuga ja kaotab selle käigus elektrone ning kulub seetõttu järjest õhemaks. Pole harvad needki juhused, kui patarei kest on lõpuks lekkima hakanud. Suurema mahtuvusega on tsink-kloor patarei, kuid toimib samal põhimõttel nagu tsink-süsinik patarei. Tsink-kloor patarei on tavaliselt “Super duty” või “Heavy duty” markeeringuga. Külmataluvuse piir on tsink-süsinik patareil -10 kuni -15 kraadi juures. Isetühjenemine toatingimustes on ca 5 – 8% ühe kuu jooksul.
- Võrreldes leelispatareiga ca poole odavamad
- Väga madala energia mahtuvusega
- Võimetu töötama madalate temperatuuridega
- Ei pruugi suure voolutarbega seadmetes töölegi hakata
- Parim enne on 1-2 aastat alates patarei tootmisest. Ehk siis tarbija kätte jõudes võib patarei parim enne viimase piiri peal olla ning varuks neid patareisid hoida ei tasu
NB! Tsink-süsinik ja tsink-kloor patareisid siin poes ei müüda.